Välisvaatlus 2014: Inglise lilleaed Kent - Canterbury, Whitstable, Herne Bay

Reisi viimase osa võiks mahutada alapealkirja "katedraal ja jalutuskäik rannal". Canterbury'st ja katedraalist olen küll ka juba varem kirjutanud, kuid mõned pildid siiski veel lisaks.

Canterbury katedraal:
Küünal pildil tähistab kohta, kus asus Thomas Becket'i haud.
mille Henry VIII lasi reformatsiooni käigus hävitada.

Kommipood Canterbury's: justkui Pipi Pikksuka raamatust

Minu õhueine (seekord ei suutnud pildist loobuda)

Canterbury's valvavad peenemaid rõivapoode sellised olevused

Vaade katedraalile

Täna sõitsime bussiga Canterbury'st põhja poole mere äärde Whitstable'sse, jalutasime sealt  mööda ranna äärt Herne Bay'sse ning sõitsime bussiga Canterbury'sse tagasi,

Seekord oli meil konkreetne eesmärk ka: kohtusime Liisiga (kellega ma aastaid tagasi esmakordselt kohtusin ajalooliselt põhjamaade parlamentide ringreisil, mis oli peale kõige muu erakordselt huumoririkas üritus) ning tema tütrekese Elleniga. Liis targal juhendamisel oskasime vaadata imelisi väikesid poekesi, mis otse loomulikult müüsid a i n u l t ilusaid asju, maitsesime mereande ja sõime Whitstable lossiõues kooki ja kohvi. Lisaks muudele tarkustele saime teada, et väiksete pannkoogide kujuline toit on crumpet'id ja neid süüakse moosiga, aga enne tuleb kuumadele kookidele paksult võid peale panna.

Whitstable ja Canterbury vahele rajatud raudteeliini kutsuti Crabs and Winkle Way, kuna seda mööda veeti mereande sisemaale. Praegusel ajal korraldatakse linnakeses austrifestivale ja sadamaturg on ka väikestviisi turismiatrakstioon. 

Austrikarbid

Whitstable sadam

Taaskasutus molluskite püüdmiseks

Kui me olime Liisiga hüvasti jätnud asusime jalutuskäigule Herne Bay'sse (ca 2 tundi). Oluine on märkida ka seda,et ilm oli erakordselt soe ja päikeseline, mitte tavaline inglise hea ilm (so peaasi, et ei saja!). 

Inimesed olid randa piknikule, ujuma ja niisama nautima tulnud. Ühel perekonnal oli piknikule võetud tõeline serviis ja nende valge laualina hõljus kerges tuules täeisti ebamaiselt. Paljud jalutasid oma koertega. Koerad kasutasid võimalust väikeseks merekarastuseks ja -jahutuseks (kui lubati - inglise koerad on väga hästi kasvatatud ja ilmselt lepivad nad oma peremehe või -naisega juba kodus kokku, mida nad jalutuskäigul ette võtavad. Leidus ka üks poiss, kes jalutas kassiga. No kassile ei paistnud see küll meeldivat. Aga üldiselt oli õhus rõõmus puhkusevine.

Ranna ääres oli mitmel pool ridamsisi rannamajakesi, mida omanikud vastavalt oma meelelaadile ja maitsele olid kujundanud. Majakeste pikki ridu vaadates tulid mulle millegepärast meelde vanad triibulised "Marati" lastesärgid:)

Herne Bay'sse jõudes pidime tunnistama, et oleme parajalt väsinud ja tagasiteel Canterbury'sse oli täitsa kena bussi teisel korrusel jalgu puhata ja aknast teeäärseid segahekke ning aedu imetleda. Herne Bay oli jällegi hoolis teisest kategooriast linnake: konkreetselt puhkamistegvustele orienteeritud (isegi Jeeves käis P. G. Wodehouse'i raamatutes just seal puhkamas ja kalal). 

Õhtul sõimegi oma reisi viimase pubitoidu ja oligi aeg asjad pakkida, sest koduteele tuleb asuda üsna varakult.