Eile reisisime Tonbridge'st Tenterdeni, kus meid ootas t õ e l i n e bed-and-brekfast. Majake asub Tenterdeni ajaloolise raudteejaama läheduses ning kannab (ilmselt seetõttu) kombekalt nime Signal Cottage. Tõelise aururongiga on võimali Tenterdenist sõita Northami ja sealt edasi ka Bodiami.
Meie võtsime ette teekonna Northiami, tõsi küll - bussiga, sest üks Kenti ja ilmselt kogu Inglismaa kuulsamaid aedu Great Dixter, ootas meid poole miili kaugusel Northiamist.
Great Dixter. Olime seda nii piltidelt kui telest enne imetlenud. Eelmise sajandi alguest kuni 2006. aastani olid maja ja aed Lloyd'ide perekonna valduses. 15 sajandist pärit hoonete renoveerimise ja esialgse aiaplaani arhitekt on Edwin Lutyens, keda loetakse Arts and Crafts'i liikumuse üheks silmapaistvamaks esindajaks. Lisaks ilule ja harmooniale on tegemist ka väga inimsõbraliku ja kohati äärmiselt praktiliste lahendustega. Näiteks on kõik aiateed juba originaalis kiviplaatidega kaetud, mis teeb (arvestades inglise ilmade heitlikkust) võimalikuks kõigi aiahuviliste jalutuskäigud, nii et, murul, kasvualadel või peenras trampimine on minimaalne. Aia esimesed kujundajd olid Nathaniel ja Daisy Lloyd, kuid kuulsaks sai aed nende kuuenda lapse Christopher Lloyd'i käe all. 2000. aastal lõi uninganna ta teenete eest aianduses rüütliks (Officer of the Most Excellent Order of the British Empire (OBE)). Pärast Christopher Lloyd'i surma ja tema enda soovil läks valdus üle Great Dixter Charitable Trust'ile ja aia peaaednikuks alates 1992. aastast on Fergus Garrett, kes ka eile innukate aiasõpradega vestles.
Cristopher Lloyd'i, kui aedniku tuntus on ilmselt ka seetõttu nii suur, et lisaks taimede tundmisele ja võiks öelda, et fotograafilisele nägemisele aiakujunduses, oli ta lobeda sulega. Ta täitis nii Country Life kui ka Guardian'i lugejate päid aiandusalaste mõtete ja praktiliste teadmistega ning ühtalsi on ta mitmete raamatute autor. Mulgi on mitmed olemas. Seeord ostsin tema nö peateose "The Well-Tempered Garden". Tõlkida on seda pealkirja päris keeruline: kui aed on "mis", siis võiks see olla "hästi koostatud ja segatud aed", kui aed on "kes", siis võiks selle tõlkida "heatujuline aed".
Great Dixter'i aia kirjeldamine nõuab pigem pilte, kui juttu.
Taimedest: näha on, et neil küll lubatakse vabalt paljuneda, kuid juhuslikkus ja vabdus mis piltidelt paistab on siiski aedniku kindel käsi, kes lubab "ootamatusi" vaid sinna, kuhu need sobivad ja mõõdukas koguses. Klassikalisest inglise aiakujundusest (taimekõrgus: ees madalamad, tagas kõrgemad) on sageli mööda mindud. Peenraservi ehivad ja möödujaid riivavad julgelt apteegitilli sulgjad lehed, ammi majus ja teised kõrged taimed, mis justkui tõmbavad pitskardinad vaataja silma ette. Aed ise on võrdlemisi intensiivne ja tihe, nii et kui lagaedamale alale sattuda on kohe väga rahulik olla:) Taimetubasid jagavad jugapuuhekid, kuhu on paigutaud ka mõned piilumise vahed ning unustada ei saa ka topiary't.
Aias oli ka taimede müük. Mina ei suutnud lahkuda ilma ühe oxfordi kurerehata (Geranium x oxonianum 'Walter’s Gift').
Õhtu veetsime Tenterdeni pubis White Lion, pole vist rake arvata, mida tehes:)
No comments:
Post a Comment