Meie retk Šotimaale ongi tegelikkuseks saamises st oleme jõudnud Na h-Eileanan Siar'i (gaeli keeles Välis-Hebriidid) suurimale saarele Isle of Lewisele, Stornowaysse.
Planeeritud sai sõit nii, et kauguste vahe oleks tajutav - kui inimene on puhkusel, siis tal ju aega on:) Seepärast sai peale Edinburgh'i jõudmist teisipäev seal veedetud ja niisama ringi jalutatud (raamatupood ja pubid).
 |
| Edinburgh' kindluse vaade eest |
 |
| ... ja tagant |
Ööbisime kesklinnas
Castle View Guest House's mis oli igati suurepärane - nii majutus, hommikusöök, kui ka teenindus olid väga head. Ja kõige olulisem (aga seda ma majutuse valikut tehes ei teadnud) - selles majas sündis üks parimaid lastekirjanike -
Kenneth Grahame, tema "
Tuul pajuokstes" on mõjutanud paljusid. Pole selleta saanud läbi ei "Leiutajateküla Lotte" ega näiteks ka Jethro Tull'i Passion Play lugu "
The Hare who lost his spectacles" või Pink Floydi esikplaat
Piper at the Gates of Dawn, on plaadi pealkiri ja raamatu seitsmenda peatüki pealkirjast võetud. Loomulikult pole ka tavalised inimesed, nagu mina jäänud puutumata:)
Kolmapäeva veetsime reisides bussidega: Edinburgh-Perth, Perth-Inverness; Inverness-Ullapool ning praaamiga Ullapool-Stornoway, ja juba enne kella kaheksat õhtul olime kohal. Bussiliikluse korraldus vähemalt ühe firma sees on igati mõistlik, kuna esimene buss, mis pidi meid viima Edinburghist Perthi hilines 15 minutit ja järgmine (Perth-Inverness) pidi väljuma 5 minutit peale Edinburghi bussi kohale jõudmist, siis bussijuht helistas ette ja ütles, et tal on mitu reisijat, kes sõidavad edasi Invernessi ning loomulikult ootas meie järgmine buss meid ära. Invernessis ja Ullapoolis jõudime teha ka väiksed, poolepindised pubipeatused. Praamisõidu 3 tundi möödusid väga kiirelt.
Hotell asub võrdlemisi sadama lähistel ja meie toast avaneb vaade lahele.
Täna, so neljapäeval vaatasime Stornoway'd veidi lähemalt.
 |
| Heeringatüdruk |
Linnas on kaks heeringatüdruku kuju, meenutamaks 20. sajandi algust, mil just heeringapüük ja -müük viiendikule saare elanikest tööd andsid. Pikema jutu leiab
siit.
Stornoway peamine turismiatraktsioon e kindlus on parajasti remondis ning piirdusime jalutuskäiguga kindluse lähiümbrusesse.
 |
| linnavaade linnuga |
Tänase päeva suurim elamus oli tviidipood, ehk Stornoway kedrusekeskus, nagu omani seda uhkelt nimetas - seda võiks isegi villatööstuse antiikpoeks nimetada: ühe maja sisehoovi viival ukseaarel rippus tviidkangas - näppisime seda uudishumulikult ja ühe (pisut hädise) ukse peal oli silt "Tweed Shop", sikutasime kahtlustavalt ust - oli kinni. Nagu maa alt ilmus meie ette poepidaja, valgejuukseline ja punapõsine vanem härra, kes küsis, kas me tahaksime poest midagi. Ikka tahtsime:) Vana tegi poe lahti ja ütles meile lahkelt, et võime kõike vaadata ja osta kui soovime. Seal oli nii suuri tviidkanga rulle ja tükke raudrüü sarnaseid patentkoes kalurikampsuneid, lõnga, heiet, vilti, raamatuid, helmeid, salle, kaabusid, pintsakuid, keepe, mütse, kindaid, kotte .... Ohoohohhohhoo. Ostsin ühe tviidlappidest tehtud soni ja jupi pehmemat tviidi salliks. Samal ajal kui mina ostuks kaupa valisin jõudis poe peremees välja selgitada, kust me pärit oleme, kuidas me kohale saime, vähemalt viis korda selle kõige üle imestada ning meid varustada lehekesega selle kohta, mida kõike me peaksime saarel vaatama. Ostuelamus oli täiuslik.
Kõmpisime veel veidi ringi, sõime kõhu täis ja asusime puhkama.
Ja mõned veidi botaanilisemad vaated ka
 |
| Terav kroonohaas (Onopordum acanthium) - Shotimaa rahvuslill |
 |
| lamav tuhkpuu (vist?) |
 |
| vapper ja elujõuline puu |
Aedade kohta tuleb märkida, et nende eest hoolitsetakse kirglikult, jääb lausa mujle, et vastupidine käitumine oleks kuritegu.
Ja lõpuks üks kulinaarne vaade ka
