Inglismaa.... Siin on meie mõistes ikka juba suvi käes. Tulbid-nartsissid on vahetunud õitsvate rooside, pojengide ja iiriste vastu, Chelsea lillenäitus on peetud (tõsi, seda me ei külastanud, kohtasime rongis vaid inimesi hiidsuurte istikute kottidega).
Ööömaja asukoht on Tonbridge, kena väike linnake Londonist 29 miili kaugusel. Millegi erilisega pole see ajalukku läinud, kui siis ehk väljaarvatud briti suurim sularaharööv 2006. aastal - sisse vehiti üle 53 miljoni naela, millest vaid pool on senini kätte saadud.
Ööömaja asukoht on Tonbridge, kena väike linnake Londonist 29 miili kaugusel. Millegi erilisega pole see ajalukku läinud, kui siis ehk väljaarvatud briti suurim sularaharööv 2006. aastal - sisse vehiti üle 53 miljoni naela, millest vaid pool on senini kätte saadud.
Esimese reisipäeva veetsime Londonis. Jalutasime linnas (õigemini võiks öelda, et trügisime mööda tänavaid nagu raevukas ragbi-naiskond), tegime väikese ostureisi (sain raamatupoest ühe krimka), Carita püüdis ennast britiks maskeerida ja ostis vihmavarju ning kilejope. Päeva tippsündmuseks oli aiamuuseumi külastus, kus erinäitusena oli väljapandud Alan Titchmarsh'i poolt valitud 101 aiandusega seotud asja ja eset. Näitus tähistab tema 50-aastast aednikukarjääri.
 |
| Geniaalne kuivatatud lilledest "vahelagi" |
 |
| Titcmarsh näituselt: õllekasutus aedniku moodi (lõks tigudele). |
Iseenesest võib ju mõelda, et mis seal's ikka on aianduses muutunud, kuid näiteks voolikuga kastmine on ikkagi suhteliselt modernne tegevus (lisaks veel kummivooliku vahetamine plastikust vooliku vastu, viimane ei lähe üldse nii palju krussi).
Kahjuritõrje meetodid on muutunud. Näitusel oli kirjas üks lugu sellest, kuidas A.T. jalutas aiamaal (allotment garden'is): peenarde vahel oli üleval võimas valge pilv, mille sees üks meesterahvas hoolega askeldas. Kui temalt küsiti, et mida ta teeb, siis ta vastas, et ärgu möödamineja muretsega, see on kõigest DDT, millega ta oma tulevast hernesaaki kaitseb.
Teisel reispäeval rentisime rattad ja sõitsime mööda rattateid Penshurst'i ja imetlesime Penshursti mõisa ja selle 11 aakri suurust kaunist tellisemüüriga ümbritsetud aeda. Kogu päeva valitses päikeseline ja pisut tuuline ilm. Parimatest parim:)
Tudorite-aegne mõis on seinini erakätes, erinevalt väga paljudest inglise mõisadest-aedadest ei ole see läinud National Trust'i omandusse. Valduse ajalugu on uhke ja järjepidev - Buckinghamide valdusest läks see Henry VIII neljanda naise Cleves'i Anne lahutusejärgsesse varasse ning hiljem andis Edward VI (Henry VIII ja tema kolmanda naise Jane Seymouri poeg) selle ustavuse eest Sidney'de perekonna valdusesse, kus see on tänaseni. Ajaloolise kõrvalpõikena võib lisada ka selle, et praeguse omaniku Philip Sidney, De L'Isle teise vikondi isa oli viimane Suurbritannia kuningakoja määratud Austraalia kuberner.
Penshursti aed on avatud National Garden Scheme raames. Eesti keeli võiks see olla "avatud aiad". NGS sai alguse 1927 aastal ja selle peamine mõte on koguda raha heategvuseks, teisalt aga pakkuda kõigile inimestele võimalust näha kauneid aedu. Aedade lahtioleku ajad on erinevad, mõned on lahti vaid paar korda suve jooksul, mõned kogu hooaja. Eelmisel aastal oli avatud ca 3700 aeda ning omale huvipakuva aia sobivas kohas ja ajal leiab siit. NGS annab välja ka nn kollast raamatut, ehk igaaastast aedade kataloogi (2014 aasta kataloogi sain ma Caritalt jõulukingiks:). Asutamise ajal oli külastustasuks sümboolne 1 šilling (1 nael = 20 šillingit, 1 šilling = 12 penni). Nüüdseks on hinnad loomulikult muutunud, kuid need on senini taskukohased.
Penshursti aia mitmed osad uuendatud või uuendamisel. Roosiaias näiteks oli just muld vahetatud (sest uued roosid ju vanade rooside kasukohal eriti kasvama ei taha minna) ja seal kasvatati parajasti sinepit, mis on tuntud kui mullaparandaja ehk nn roheline sõnnik. Sügise poole kaevatakse see lihtsalt mulda, enne kui uued roosid peale istutatakse.
Väga põnev oli aiaosa värskelt uuendatud topelt püsikute segapeenardega (ma ei tega, kuidas eesti keeles peaks täpsemalt ütlema double herbaceous borders'i kohta), mis olid sammu kaupa lahendatud erinevates värvides: ühest otsast sinised toonid ja teises punased toonid. Lisaks klassikalisele viktooriaegsele valikule oli seal ka "uusi" taimi (kõrrelised, lina, kurerehad, mõõlad, suur tähtputk jt ): Kogu lugu restaureerimise kohta piltides leidub siin. Kujunduse autor on George Carter.
Meil õnnestus näha ka aia ühte erilisemat vaatepilti: 100 meetri pikkust kolme-osalist pojengipeenart.
Ja muidugi roosid ruudus!
Rattasõit Penshurst'is Tonbridge'i tagasi läks mõnevõrra kiiremini - tagasiteel oli tõususid vähem, kui laskumisi. Samuti olime me kodunenud juba asjadega, mida võiks "õlapostideks" nimetada.
Igatahes olime tagsijõudes rõõmsad ja väsinud ja konsumeerimise järjekorde laari pubiroogasid.
Eilne (kolmas) päev sisaldas linnas jalutamist, mõningaid sisseoste ja vihma üleminemise ootamist, ei jõudnudki ära oodata. Vast on täna parem päev... Ees ootab Tenterden.
Kahjuritõrje meetodid on muutunud. Näitusel oli kirjas üks lugu sellest, kuidas A.T. jalutas aiamaal (allotment garden'is): peenarde vahel oli üleval võimas valge pilv, mille sees üks meesterahvas hoolega askeldas. Kui temalt küsiti, et mida ta teeb, siis ta vastas, et ärgu möödamineja muretsega, see on kõigest DDT, millega ta oma tulevast hernesaaki kaitseb.
Teisel reispäeval rentisime rattad ja sõitsime mööda rattateid Penshurst'i ja imetlesime Penshursti mõisa ja selle 11 aakri suurust kaunist tellisemüüriga ümbritsetud aeda. Kogu päeva valitses päikeseline ja pisut tuuline ilm. Parimatest parim:)
Tudorite-aegne mõis on seinini erakätes, erinevalt väga paljudest inglise mõisadest-aedadest ei ole see läinud National Trust'i omandusse. Valduse ajalugu on uhke ja järjepidev - Buckinghamide valdusest läks see Henry VIII neljanda naise Cleves'i Anne lahutusejärgsesse varasse ning hiljem andis Edward VI (Henry VIII ja tema kolmanda naise Jane Seymouri poeg) selle ustavuse eest Sidney'de perekonna valdusesse, kus see on tänaseni. Ajaloolise kõrvalpõikena võib lisada ka selle, et praeguse omaniku Philip Sidney, De L'Isle teise vikondi isa oli viimane Suurbritannia kuningakoja määratud Austraalia kuberner.
Penshursti aed on avatud National Garden Scheme raames. Eesti keeli võiks see olla "avatud aiad". NGS sai alguse 1927 aastal ja selle peamine mõte on koguda raha heategvuseks, teisalt aga pakkuda kõigile inimestele võimalust näha kauneid aedu. Aedade lahtioleku ajad on erinevad, mõned on lahti vaid paar korda suve jooksul, mõned kogu hooaja. Eelmisel aastal oli avatud ca 3700 aeda ning omale huvipakuva aia sobivas kohas ja ajal leiab siit. NGS annab välja ka nn kollast raamatut, ehk igaaastast aedade kataloogi (2014 aasta kataloogi sain ma Caritalt jõulukingiks:). Asutamise ajal oli külastustasuks sümboolne 1 šilling (1 nael = 20 šillingit, 1 šilling = 12 penni). Nüüdseks on hinnad loomulikult muutunud, kuid need on senini taskukohased.
Penshursti aia mitmed osad uuendatud või uuendamisel. Roosiaias näiteks oli just muld vahetatud (sest uued roosid ju vanade rooside kasukohal eriti kasvama ei taha minna) ja seal kasvatati parajasti sinepit, mis on tuntud kui mullaparandaja ehk nn roheline sõnnik. Sügise poole kaevatakse see lihtsalt mulda, enne kui uued roosid peale istutatakse.
Väga põnev oli aiaosa värskelt uuendatud topelt püsikute segapeenardega (ma ei tega, kuidas eesti keeles peaks täpsemalt ütlema double herbaceous borders'i kohta), mis olid sammu kaupa lahendatud erinevates värvides: ühest otsast sinised toonid ja teises punased toonid. Lisaks klassikalisele viktooriaegsele valikule oli seal ka "uusi" taimi (kõrrelised, lina, kurerehad, mõõlad, suur tähtputk jt ): Kogu lugu restaureerimise kohta piltides leidub siin. Kujunduse autor on George Carter.
Meil õnnestus näha ka aia ühte erilisemat vaatepilti: 100 meetri pikkust kolme-osalist pojengipeenart.
Ja muidugi roosid ruudus!
Rattasõit Penshurst'is Tonbridge'i tagasi läks mõnevõrra kiiremini - tagasiteel oli tõususid vähem, kui laskumisi. Samuti olime me kodunenud juba asjadega, mida võiks "õlapostideks" nimetada.
Eilne (kolmas) päev sisaldas linnas jalutamist, mõningaid sisseoste ja vihma üleminemise ootamist, ei jõudnudki ära oodata. Vast on täna parem päev... Ees ootab Tenterden.
No comments:
Post a Comment