Esimene tulp ja soe pesu kartulitele

Jah tõesti, selle aasta esimene tulbiõis avanes 19.04! Eelmisel aastal samal ajal hakkas hunditalv vaevu lõppema. 

Greigi tulp päikest võtmas

Lisaks ilusale õiekujule (päeikesevaesel ajal on õied kenasti saledas nupus justkui graatsilised pulgakommid ja päikesele avatuna on kroonlehed justkui tähekesed) on ka nende lehed väga uhked. Mulle meenutavad nad kõige rohkem mõne vana hipi triibulisi velvetpükse:)

Nagu kas tilka vett:

vanad velvetid

tulbilehed (pildi originaal)

Aias on teisigi kevadisi kaunitare, kelle tagasihoidlike soolosid on vaid kevadel võimalik märgata. Hilisem õitsemine on ju kõik suurem, värvilisem ja uhkem ning ilu hüppab ise silma, seda ei pea eraldi märkama.

Valge kirgaslill (vist?)

Hambulislehine priimula

Sinine kirgaslill

krookused ja alpikannilehed

 Võpsikuäärelt leiab ka selliseid lustlike miniatuureid lambiharju:

Ja lõpetuseks - täna tegin peenra (kast oli ikka juba enne), peaaegu nagu raamatus. Kaevasin eelmise talikülvi titt-taimed välja ja istutasin neid päris asupaikadesse, siis sonkisin peenra põhjalikult läbi ja sõelusin komposti sekka ning lõpetuseks kütsin seda terve nädalavahetuse  musta kile all.

Peenrasse mahtus 10 kartulit (ilusate valguses kasvanud roheliste idudega), kelle selga läksid redised ja lehtsalatid (need saab ehk enne nahka panna, kui kartul võimust võtab). Vabades ruutudes asuvad: till (väheke ettekülvatud tuustid paremal), sibul, pak-tšoi, estragon, lehtpeet, spinat ja mingi korea salat (ettekülvatud kribud vasakul).

Peenar nagu peab olema, jagatud ruutudeks:

...2-kordse soojendusega

... täiesti kassi- ja varesekindel

PS eelmisel nädalal tõid meie väikesed kangelased Pepe ja Lolo meile 5 (Pats arvab, et 6) rotti ja nüüd on selge, et ikka Lolo püüab ka neid. Pilte ei teinud - läksid kohe peale avastamist ja kiljumist prügikasti.

Ruutmeeter

Selline näeb välja Carita uuendataud ruutmeeter peenart. Majapoolse külje liipritest serv on eriti elegantselt (loomulikult on tegemist tahtliku ja romantilise kujundusvalikuga:)) läbimäändunud. Saime pühapäeval suurepärase taimesaagi Hoegaardeni taimeturult kus oli müüa erinevaid taimi: tavalisi ja põnevaid. Pildil olevasse peenrasse jõudsid sinsed hüatsindid, roosa meelespea, päevakübar (nimi peaks kusagil Carita telefonis olema) ja sõrmkübarjas peekerlill 'Husekers' Red', monarda 'Gardenview  Scarlet'  Lisaks kaks tundmatuks jääda soovivat aubrieetat. Maha said ka pandud ka laupäeval Groot-Bijgaardenist hangitud kirju püvilille taimehakatised ja mitmeõieline nartsiss 'Minnow'. Viimane peaks lisaks muudele suurepärastele omadustele ka hästi lõhnama,

Kuigi pildi pealt tundub, et peenras on ruumi laialt, võib jub praegu öelda, et ega seal enam eriti laiutamist ei ole. Natukene võib-olla on lahedam, kui Kopli trammis, aga mitte just eriti.

Eraldi pikdid saavad kaks toredat taime, mis Carita aias kodu leidsid:

Punajuur 

Luudpõõsas

Endale hankisin ma koju viimiseks päevakübara 'Pacific Summer', hiidiisopi 'Firebird' ning kolmiklilled (nende leidmise üle olen eriti uhke, olen neid alati piltide pealt vaadanud ja minu absoluutne lemmik Carol Klein Gardeners' World'ist on oma vaatajataele kolmiklilledest väga pühendunult kõnelenenud). Kõigepealt pean ma oma kraami ettevaatlikult ja hoolikalt pakkima, et kõik kenasti kohale jõuaks.

Jalutuskäik lossiaias, lühidalt

Käsime Carita ja Merliniga Groot-Bijgaarden'i lossiaias. kus ühtlasi oli ka võimas kevadlillede näitus. Tevas oli taevakarva sinine, muru murukarva roheline ja lilled värvilised.

Seal kus on kevad. Alapealkiri: Carita kättemaks

Kuigi ka meil on kevad ju võrdlemisi varane, on Belgia kevad täiesti  pöörane. Pildil on kastan juba täeis lehes ja kui hoolega vaadata, siis juba ka õitseb! Kodus tähendaks see minu jaoks seda, et esimene, heleroheline ja äkkiline kevad on läbi, vaikselt hakkab suvi paistma.

Belgias tähendab kevad värskeid spargleid, mis on imehead hakitud keedumuna, singi ja natukese või ning peterselliga. 

Carita ja Fredi ühine kokakunst on hiilgav!

Eile-üleeile oli päeval vähemalt 20 kraadi sooja ja kaunis päikesepaiste. Täna on mõnevõrra jahedam ja selline rahulikult pilves päev. Esimene puhkusepäev! Mida siis teha? Hmm...

Parim viis alustada aasta esimest puhkusepäeva on loomulikult teha aiatöid. Eriti, kui kevad vohab ja lokkab. Carita aed on küll väike, kuid tegemist jagus pea terveks päevaks. Kaevasin lahti ühe psikese peenra. Seal leidus üks jaapani õisküüvits, üks salvei, piskese poti sees mõned maikellukesed, mõned priimulad, paar meelespead, ohjeldamatult piparmünti, murutaimi ja muud umbrohtu. Algusel küll mõtlesin, et puhastan selle u meeter x meeter lapikese lihtsalt ära. ei läinud nii lihtsalt. 

Piparmünt, mille kohta Carita arvas, et see on väljasurnud, levis nagu leetrid. Tõstsin siis lihtsalt kenamad võsud kolme eraldi potti, Carita naaber peab aia ääres bambust, mis on muidu ju kena taim, aga ka see kipub olema üna invasiivne, nii et seda tuleb aegajalt tõrjuda. Nüüd oli aga Carita piparmünt naabri juurde ka kolinud. Nii, et nad on nüüd floora mõttes tasa:) Täiuslik kättemaks.

Lisaks jagasin, segasin ja potitasin muid taimekesi. Nii kohtusid talihali ja kanarbikud. Lavendel sai naabriks liivatee ja rosmariini ning liivateede kollekstioon sai kehevama mulla, et paremini edasi õilmisteda. Lisaks sain ka muru niita ja natuke ka riisuda/kraapida. Eks murul võtab nädalakese, et kosuda, aga mina jäin rahule. 

Aed enne... 

... ja pärast

Peenralapil on veel piisavalt ruumi taimedele, mille Carita saab nädalavahetuse aedadest (loodetavasti seal ikka müükase ka taimi!) välja valida ja aeda istutada.