... näiteks hortus musicus? Aiast on viimasel ajal statistiliselt vähem juttu olnud kui muusikast - aga mõlemad on pildis:)
Esmaspäeval käisme Saku Suurhallis Robert Plant'i kontserdil, kus tehti kummardusi nii Led Zeppelini suunas, kui ka esitati uuemat muusikat. Ajaloo tarbeks on lugude nimekri leitav siit.
Uutest lugudes oli minu arvates kõige ägedam The Enchanter, see ületas isegi vana head Zeppelini. Kuidagi ei saa Plant'i kohta öelda noor pensionär või vana rokipeer, vms - tegemist on täistuuridel tegutseva ja loova muusikuga, kes võttis kõrgeid noote nagu muiste ja kaugemalt vaadates oli ikka sama pikajuukseline vibalik.
Kuulajatele tundus üldiselt meeldivat ka nn hõimumuusika (Gambia muusik Juldeh Camara soolod). Mina eriline aafrika muusika sõber ei ole. Rock saab minu arvates vabalt läbi ilma otsese maailmamuusikata (kuigi kui mõelda näiteks Kashmir'i peale - ehk siiski natukene on seda ikka vaja ka:).
Noh, natuke võiks traditsiooniliselt vinguda Saku halli olematu akustika üle (seekord neelas plekikõmin siiski vaid kõrgemaid ja peenemaid helisid, aga üldiselt väga hull ei olnud).
Aga üldiselt oli uhke, suurepärane ja äge. Põhiosa lõpetas Plant Whole Lotta Love'ga (maailma kõige rockimad algusakordid!) ja viimane lisalugu oli Zeppi vana hea Rock'n'Roll, mis tsiteerides maestrot "on üks iidne inglise rahvalaul, mida juba ammu-ammu ümiseti".
Huumorinurka jääb see, et Planti kinnitusel osales kontserdil ka tõeline Wales'i prints, ehk Tom Jones, kelle kontsert oli Saku hallis oli eile:) Igatahes ajakirjanikud püüdsid nad koos pildile
No comments:
Post a Comment