Raamatupoes ringi uidates sattus näppu suurepärane "Viritina kokaraamat", mille aluseks on Selma-Mathilde Ariko märkmed aastatest 1907–1909, raamatu on kokku pannud ja retseptid katsetanud Mirja von Knorring.
Kõigepealt katsetasin maksapasteedi tegemist. Selleks oli alustuseks vaja soetada hakklihamasin (sest vanaema vändaga masin oli juba mitu kolimist tagasi kuhugi kaotsi läinud), olin sellele juba ennegi mõelnud, sest korraliku Vorschmack'i hakkliha jaoks oleks seda niikuinii vaja. Mõeldud-tehtud, et mehhaanilist masinat kusagilt ei leidnud, siis ostsin elektrijõul töötava.
Probleemid algasid tooraine hankimisel, kui selline suur töö ette võtta, siis juba ikka natuke rohkem teha: ühest poest sain loomamaksa (ühe maheda ja teise tavalise, rohkem lihtsalt poes polnud, kokku ca 750 gr), kodupoe valik oli parem - sealt sain kena portsu seamaksa (ca 1,3 kg). Retseptis oli kirjas, et u ühe kilo maksa peale on tarvis 250 gr tavalist ja teist samapalju suitsupekki. Aga pekk on tavalises linnapoes täielik defitsiit, pole seda ei liha küljes ega eraldi! Rimi talupoest ostsin suitsuliha, millel õhuke tükike pekki küljes oli (nii 150 gr), pekitoodetest oli pakkuda mõlemas poes nii soolapekki kui ja soolapekki küüslauguga - lisandused, mida kumbagi retseptis ei mainitud. Ostsin siis ühe väikse tüki soolapekki, tüki läbikasvanud peekonit, paki searasva ja otsustasin, et leotan soolapekki enne natuke aega vees, et pasteet liiga soolane ei tuleks. Lisaks oli vaja ka juursellerit, õnneks kaevasin selle kodupoes ingverihunniku alt välja. Raske ikka see koduperenaise elu!
Panin kogu kraami kodus wokipannile moorima ja kui kraam oli pehmeks läinud lasin läbi hakklihamasina. Masin töötas suurepäraselt. Segasin valmis kraami võiga ja panin vormi tahenema. Selleks, et soodustada pasteedi söömist küpsetasin saia ka kõrvale. Oli menukas toit: Lemps sai ka karbikese kaasa, lisaks veel ka moorimisvedeliku ja maksa sooned/kiled koerale.
 |
| pasteet + sai = pasteedisai |
Carita: mnjaa seda pasteeti sai isegi söödud:)
ReplyDelete