kalad ja kaktused

Sellel nädalal võiks välja tuua kaks suuremat sündmust.

Esiteks Carita ja Fred käisid Eestis. See oli kohe selline pikem sündmus - esmaspäevast reedeni. Selle tulemusena on meie maja ilmselt esimene, kus jõululaternad põlema pandi:)

Teiseks oluliseks sündmuseks võib nimetada Kadri keraamikanäitust, mis avati neljapäeval Viimis Rannarahvamuuseumis. Näitusel oli väljas nii uusi kui ka vanu kalu  ja märkimist väärib ka see, et osa töid on tehtud puupõletusega, so lisaks kunstnikule annab ka tuli tööle oma kordumatuid värve ja varje.  

Mulle on Kadri tööd alati meeldinud mitmel põhjusel - see on tõeline tarbekunst, ehk asjad on kasutatavad, neil on suurepärased proportsioonid ja olgugi, et üldiselt on need asjad tradistioonilised on neis on alati  mingi uudsus, kas siis joones, kujus või värvis. 

Liud, puupõletus

Vaasid, puupõletus

Samuti tuleb  (juba traditsiooniliselt) eraldi teosena ära märkida näituse plakat (so Marko töö).

Minu enda tegemistest: käsin täna poes, et õrnematele taimekestele pakasekangast osta (ükskord ikka läheb ju talveks, eksju?) aga lisaks vajalikule tulin poest tagasi ühe eriti allahinnatud taimeseadega (algul 17.50 € (no tegelikult ma eriti ei usu, et see NII kallis oli) ja lõpuks 3.50 €). Lisaks ka üks tsingitud madal lillenõu minu kaktuste jaoks, mida ma juba kord enne olin vaadanud, aga siis oli see veel pisut kallis.

Esialgu hirmkallis korvike

Nagu näha, oli selles korvikeses kõvasti kraami: üks üpris priske kanarbik, luuderohuvõrsed, mingi sukulent ja üks juba kuivanud padipõõsas.

Kodus võtsin oma kaks kaktust vanadest pottidest välja - kirjus potis olev kaktus on minu juures olnud juba pea 6 aastat varsti (Patsi kingitus, mis oli komplektis koos kirvega:) ja mustas potis olev erak, mille kohta ma kahjuks isegi ei mäleta, kust ta tuli. Igatahes oli ta algusel 6 cm läbimõõduga potis.

Kaktused veel vanades pottides

Manöövrite tulemusena läks nii: luuderohi kolis kirjusse potti, kanarbik läks rõdule teiste kanarbike juurde aknalauale, padipõõsas läks kompostrisse,sest tema päevad olid juba loetud, kaktused ja veel nimetu sukulent ning mõned õues orvuksjäänud mägisibula pojad läksid uude plekist vaasi.

No jah ja seadekorvike jäi uusi taimi ootama. Võib-olla juba lihavõteteks on seal mõnu uus staar õitsemas.