kuidas on ja kuidas võiks olla

Nii nagu ilmselt kõigil algajatel aia(asja)armastajatel, nii ka minul möödus esimene tegutsemise kevad-suvi erinevaid taimi kokkuahnitsedes ja neid enamvähem sobivatesse kohtadesse maha külvates-istutades. Nüüd on selge sügis käes ja aed näeb hoopis teistsugune välja, st nüüd on minu jaoks tervik paremini näha. Ja see on pehmelt öeldes hektiline ja pisut igav. Aga õnneks tehakse aeda mitte aasta vaid aastatega. Selleks, et selgemalt aru saada trampisin fotokaga ümber maja - tulemused ja kommentaarid on allpool. 

Selleks, et enda jaoks asjast paremini ülevaadet saada, jagasin aia neljaks ruumiks:

1. Ruum nr 1, idaküljes asuv eesaed ehk siis tinglikult hommikuaed
2. Ruum nr 2, lõunakülg;
3. Ruum nr 3, lääneküljes asuv tagaaed ehk siis tinglikult õhtuaed;
4. Ruum nr 4, põhjakülg

Aiaplaan, rombi pikemad küljed ca 31 m, lühemad küljed 23 m, maja küljed 12x15m

Niisiis aia head ja vead (ning mõned meenutused veelgi varasemast ajast):

Hommikuaias on kolm taime/lillepeenart ja midagi kiviktaimla laadset. Põhihäda pilte vaadates paistab mulle selles, et peenrad on ja ka paistavad väga väikestena, sügisesi taimi praktiliselt ei ole ja need mis on, on väga madalad, st täiesti puudu on erinevad kõrgused. Kõrgust hakkavad tulevikus veidi andma kolm  põõsasmaranit, aga nemad on oma kujuga paratamatult sellised, et sinna on midagi juurde vaja. Aiaposti ja ahjukütuse torude juures on kaks elulõnga (Piilu ja Dr. Ruppel), esimesel istutamisaastal nad küll õitsesid kenasti aga üleliia suurt kasvuhoogu neil ei olnud. Vaatan kuidas nad talve üle elavad ja järgmisel kevadsuvel kasvavad, võib-olla neile see koht ei meeldigi. Kevadeks on peenardele pandud tulbid, nartsissid, krookused ja laugud. Eks vaatame, mis tuleb.

Kiviktaimla tuleks kevadel killustiku või liivaga multšida, et taimed paremini paistaksid, ilmselt see osa võib rahulikult madalaks jääda.

Suurim muudatus hommikuaias on see, et eelmise omaniku koerale rajatud sillutatud plats sai pärast koerakuudi teisaldamist (ja edukalt kompostikastiks muutmist) puhkeplatsiks, kus terveks suveks leidsid koha  uuenduskuuri läbinud aiamööbel ja grillid. Pilti saab vaadata näiteks Carita blogist. Augustis ilmnes, et kohal on veel üks suur pluss - sumedatel hilisõhtutel annab piisava ja väga sobiva valgustuse tänavalatern.

Ruum nr 1, idakülje vaade tänava poolt

Ruum nr 1, idakülje vaade puhkeplatsi poolt

Põhjakülg elas koos uue aia ehitusega üle kõige suurema muutuse - seni aia ääres ilmselt aegade algusest laiusesse ja kõrgusesse kasvatatud ja eelmiste omanike ajal mitte kunagi pügatud elupuuheki mahavõtmisega ilmnes, et tegemist on aiaosaga, kus aia ja maja vahel on lisaks käiguteele oma 4-5 meetrit ruumi ja loomulikult ka veidi valgust:). Esimese hooga (loomulikult väga odavalt!) ostetud väikesed elupuud ("Barabant"), mille ka mina plaanisin esialgu panna aia äärde sirguma, leidsid oma koha hoopis hommikuaia puhkeplatsi servas.  Kuigi nad pidid maha istutamist tükk-tükk aega ootama, koht, kus nad kasvavad on võrdlemisi niiske, et mitte öelda kohati märg, on nad idanenud ja kasvanud kenasti. Tõde tuleb muidugi päevavalgele peale esimest talve.

Kevadine kartuli- ja muu köögiviljakasvatus sõi kenasti välja umbrohu ja augustis külvatud muru on täitsa tubli kasvuga. See külg on enam vähem OK. Vaja oleks ära värvida külguks ja kui Merlin liiga kiiresti oma ideedest välja ei kasva, saaks piltidel olevate mändide otsa ja vahele ehitada puumaja. Saab ju see puudevaheline ots osa nii hommiku-, (läbi puudevõra) päeva- kui ka õhtupäikesest.

Ruum nr 4, põhjakülg

Õhtuaia selleaastane kõige suurem töö oli võitlus umbrohuga ja muru külvamine. Lisaks sai aed ühe pisikese peenraosa kuhu läksid paar hostat, bergeenia ja üks veigela. Aga see osa tahab kindlasti edasikujundamist. Kuna tiik on väga kehva koha peal, so puude vahetus läheduses, siis pole võimalik teda lehevabana hoida, lisaks on see sääsevastsete taimelava, siis on järgmise aasta projekt tiigi asemel lehtla rajamine. Selle liigutusega saaks ka õhtuaeda suurepärase ja mugava kaminaga puhkeplatsi

Ruum nr 3, õhtuaed

Kõige rohkem peavalu valmistab mulle näiliselt kõige parem aiaosa, so lõunakülg - ta on laiuselt sarnane põhjaküljega, päike paistab sinna (küll läbi kaskede) suvisel ajal kenasti, muld on seal suhteliselt kuiv ja kaskede all muru eriti kasvada ei taha. Põhimõtteliselt seda aiaosa me peaaegu ei kasuta, kui väljaarvate see, et sealt saab tahaaeda (õhtuaeda) minna. Akendest vaadates (ei esimeselt, ega teiselt korruselt) ei jää see aed vaatevälja, pilk läheb sellest üle otse tänavale. Põhimõtteleiselt saaks selle aiaosa kasutusele võtta nö tarbeaiana. Sinna võiks õhtuaiast üle viia pesunöörid, teha ühe-kaks kõrgpeenart ja kasvulava, kuhu saaks panna sibula-tilli muu kiire supikraami ja kus saaks potitada väiksemaid taimi. Ja pikemas perspektiivis võiksid seal asuda ehk kompostikastid. Põhimõttelesilt võiks selle ruumi eraldatus olla veidi konkreetsem, mingite kõrgemate põõsaste või ronitaimede abil. Peab mõtlema...

Ruum nr 2, lõunakülg

Mida veel? Tore on see, et uus tihe ja kõrge aed hoiab tunduvalt paremini oma mikrokliimat: suvel on aias pisut jahedam, kui  tänaval (suurte puude vari), siis sügisepoole tundub, et aias on õhk mahedam, kui väljas. Imelik on see, et ma ei tea meie aiast paljutki (olgugi, et see on meil  juba 6 aastat) - kus sulab lumi kõige kiiremini? millised kohad saavad esimesena külma? jne.

Igatahes lähen nüüd lehti riisuma.