Esimene tulp ja soe pesu kartulitele

Jah tõesti, selle aasta esimene tulbiõis avanes 19.04! Eelmisel aastal samal ajal hakkas hunditalv vaevu lõppema. 

Greigi tulp päikest võtmas

Lisaks ilusale õiekujule (päeikesevaesel ajal on õied kenasti saledas nupus justkui graatsilised pulgakommid ja päikesele avatuna on kroonlehed justkui tähekesed) on ka nende lehed väga uhked. Mulle meenutavad nad kõige rohkem mõne vana hipi triibulisi velvetpükse:)

Nagu kas tilka vett:

vanad velvetid

tulbilehed (pildi originaal)

Aias on teisigi kevadisi kaunitare, kelle tagasihoidlike soolosid on vaid kevadel võimalik märgata. Hilisem õitsemine on ju kõik suurem, värvilisem ja uhkem ning ilu hüppab ise silma, seda ei pea eraldi märkama.

Valge kirgaslill (vist?)

Hambulislehine priimula

Sinine kirgaslill

krookused ja alpikannilehed

 Võpsikuäärelt leiab ka selliseid lustlike miniatuureid lambiharju:

Ja lõpetuseks - täna tegin peenra (kast oli ikka juba enne), peaaegu nagu raamatus. Kaevasin eelmise talikülvi titt-taimed välja ja istutasin neid päris asupaikadesse, siis sonkisin peenra põhjalikult läbi ja sõelusin komposti sekka ning lõpetuseks kütsin seda terve nädalavahetuse  musta kile all.

Peenrasse mahtus 10 kartulit (ilusate valguses kasvanud roheliste idudega), kelle selga läksid redised ja lehtsalatid (need saab ehk enne nahka panna, kui kartul võimust võtab). Vabades ruutudes asuvad: till (väheke ettekülvatud tuustid paremal), sibul, pak-tšoi, estragon, lehtpeet, spinat ja mingi korea salat (ettekülvatud kribud vasakul).

Peenar nagu peab olema, jagatud ruutudeks:

...2-kordse soojendusega

... täiesti kassi- ja varesekindel

PS eelmisel nädalal tõid meie väikesed kangelased Pepe ja Lolo meile 5 (Pats arvab, et 6) rotti ja nüüd on selge, et ikka Lolo püüab ka neid. Pilte ei teinud - läksid kohe peale avastamist ja kiljumist prügikasti.