Kuigi ka meil on kevad ju võrdlemisi varane, on Belgia kevad täiesti pöörane. Pildil on kastan juba täeis lehes ja kui hoolega vaadata, siis juba ka õitseb! Kodus tähendaks see minu jaoks seda, et esimene, heleroheline ja äkkiline kevad on läbi, vaikselt hakkab suvi paistma.
Belgias tähendab kevad värskeid spargleid, mis on imehead hakitud keedumuna, singi ja natukese või ning peterselliga.
 |
| Carita ja Fredi ühine kokakunst on hiilgav! |
Eile-üleeile oli päeval vähemalt 20 kraadi sooja ja kaunis päikesepaiste. Täna on mõnevõrra jahedam ja selline rahulikult pilves päev. Esimene puhkusepäev! Mida siis teha? Hmm...
Parim viis alustada aasta esimest puhkusepäeva on loomulikult teha aiatöid. Eriti, kui kevad vohab ja lokkab. Carita aed on küll väike, kuid tegemist jagus pea terveks päevaks. Kaevasin lahti ühe psikese peenra. Seal leidus üks jaapani õisküüvits, üks salvei, piskese poti sees mõned maikellukesed, mõned priimulad, paar meelespead, ohjeldamatult piparmünti, murutaimi ja muud umbrohtu. Algusel küll mõtlesin, et puhastan selle u meeter x meeter lapikese lihtsalt ära. ei läinud nii lihtsalt.
Piparmünt, mille kohta Carita arvas, et see on väljasurnud, levis nagu leetrid. Tõstsin siis lihtsalt kenamad võsud kolme eraldi potti, Carita naaber peab aia ääres bambust, mis on muidu ju kena taim, aga ka see kipub olema üna invasiivne, nii et seda tuleb aegajalt tõrjuda. Nüüd oli aga Carita piparmünt naabri juurde ka kolinud. Nii, et nad on nüüd floora mõttes tasa:) Täiuslik kättemaks.
Lisaks jagasin, segasin ja potitasin muid taimekesi. Nii kohtusid talihali ja kanarbikud. Lavendel sai naabriks liivatee ja rosmariini ning liivateede kollekstioon sai kehevama mulla, et paremini edasi õilmisteda. Lisaks sain ka muru niita ja natuke ka riisuda/kraapida. Eks murul võtab nädalakese, et kosuda, aga mina jäin rahule.
 |
| Aed enne... |
 |
| ... ja pärast |
Peenralapil on veel piisavalt ruumi taimedele, mille Carita saab nädalavahetuse aedadest (loodetavasti seal ikka müükase ka taimi!) välja valida ja aeda istutada.
Kõigepealt, ma arvan, on vaja üks oluline korrektuur teha. Sparglitel ei ole Fredi kokakunstiga muud pistmist, kui see, et ta nad ära kooris ja potti pani. Keemise aja peilisin mina täpseks ja see just ongi sparglite puhul kõige tähtsam - kaua keeta ja kaua pärast lihtsalt keenud vees seista lasta:) kui nüüd aeda vaadata, siis on mul ikka väga hea meel, et ma tänast päeva vabaks ei saanud ja me kuhugi minna ei saanud. Sa oled ikka fantastilise töö ära teinud. Muru näeb natuke räsitud välja, aga pole hullu küll ta jõudu kogub. Aga see nurk paistab seal küll väga ahvatlev olevat. Tõesti tahaks juba taimi ostma hakata!! Ja neid sinna siis sinu abiga istutada:) Nii lahe! suur-suur aitähh:)
ReplyDeleteÕiglane nõue! parandasin postitust sparglite osas.
Delete