9/26/2011

Uued elanikud ja mõned vaated aeda

See aasta on meil lemmikute osas väga õnnetu olnud - kõigepealt läks Liisu Paremate Kasside Maale ja nüüd, pea kuu aega, tagasi läks kaotsi ka Joosep. Kurb.
Ilma loomadeta ei me kohe kuidagi ei oska ja seepärast käsimegi eelmisel laupäeval loomade varjupaigas.  Vaatasime enne hoolega pilte ja mõtlesime, et kaks kassi on ikka parem kui üks kass. Nii tulidki meie juurde kassid 713 - väike 4-kuune isane röövel ja 611 - 3-aastane daamilikult malbe emandkass. Nimesid neil veel ei ole - kui Kerli koju tuleb peame nimekonsiiliumi ja teeme otsused.
Emandkass on selgelt inimestega harjumustega kursis: kui külmkapp avatakse, siis a) antakse kassitoitu või b) on loota inimeste sööki, mis teadupärast on alati parem. Seetõttu on külmkapi ukse liikumine selge märk sellest, et tuleb kööki asja kontrollima tulla :) Enamise aega viidab ta siiski siivsalt tugitoolis või diivanil.


Kassipoeg seevastu pole vist inimeste juures kunagi olnud, sest temal selliseid harjumusi ei ole. Küll aga suutis ta juba iseseisvat avada Kerli sokisahtli ja sokid on muide väga head palliasendajad (noh Kerli rahustuseks võib öelda, et panin sokid sahtlisse tagasi ja sahtli kõvasti kinni). Samuti on tal selge Inimeste Valitsemise Reegel nr 1: "Kass peab asuma inimese ja sülearvuti vahelisel kitsal alal. Vajadusel võib lebada ka arvuti peal."


Väike mänguhoog


Väike puhkus


Kuna teda oli päris raske pildile saada, siis pidi ta Martini süles poseerima. Sealt saab ehk paremini aimu kassikese suurusest/väiksusest.

Ühtlasi pean ka mainima, et kassihange andis mulle põhjuse fotoka ostmiseks, see aga tähendab, et saan ka igasugu muid pilte teha.

Caritale lubasin, et panen üles uue rõdu pildid ja siit nad tulevad:
Vaade väljast

Vaade seest

Vaade seest õhtul

Pottides olevad taimed on tervatipulised talihalid (Pernettya mucronata), mis sarnanevad küll pohalale, kuid süüa ei kõlba ja meenutavad oma konsistentsilt svammi. Meie kliimas nad talve ei pidavat üle elama (mõned miinuskraadi pidavat siiski ok olema), nii et suure talve tulekul kolin nad esikusse.

Ja lõpetuseks paar pilti sellest, mis aias näha on. 
Väikesed elupuud sirguvad ja hilissuvine  murukülv maja põhjaküljel oli edukas

lõpuks õitseb ka päevalill "Punane Päike"

Suur mungalill (kress) on jahedamate ilmadega järjest uhkem

ja sügis meie ukse all läheb järjest ilusamaks:)

2 comments:

  1. Carita: Klikkisn nende linkide peale, kus näeb ka teisi varjupaiga kasse, no nii hale hakkas. mina poleks küll suutnud sealt ainult kahega tagasi tulla. Vaatasin, et varjupaigas on neil juba nimed olnud olemas - Lolo ja Pepe??

    ReplyDelete
  2. Kati: eip, need nimed pani Kerli:), saatsin neile varjupaika kodus tehtud pildid ja nimed ka, sealt nad need nimed saidki.

    ReplyDelete