Jah, aeg lendab. Kuigi märts on ju ühe aiainimese jaoks KÕIGE pikem ja AEGLASEM kuu. Selle aasta märts on kohati nagu valeaprill (+10 ja natuke peale) ja siis on ta olnud ka selline tavaline (-3 ja lumetuiskamine).
Igatahes on nii:
- Tomatid, piprad ja vanikkuljused on pikeeritud ja laiutavad nüüd suuremates pottides;
- Eelmise aasta pistikud (fuktsisad, pelargonid ja üks aedhortensia) on samuti ringipotitatud;
- Kukeharjade kasvud on ka suurematesse pottidesse laialijagatud;
- Ülemiste City haljasalalt näpsatud, seal ilmselt juba Dvigateli salatehase aegadest kasvanud pukspuupõõsaste väiksed oksad ajavad ägedasti kasvusid. Loodetavasti võtavad need ka juured alla.
- Talikülvid on õues läbipaistvas plastikkarbis muidu rahulikud, va lupiiniseemned, kes juba idusid ajavad. No kui nii, siis nii.
- Eile külvasin lihtsalt puhtast rõõmust igasugu seemneid oma suurest seemnekarbist.
- Sajab kevadelõhnalist vihma, on pühapäev.
|
Bergeenia, keda inglased elevandikõrvadeks kutsuvad. Kuidagi õnnestus päikesel läbi taime lehtede paista |
|
Kõik krookusevärvid meie aias |
|
Marmorit meenutava lehejoonsiega helmikpööris |
|
Juba kaks talve vastu pidanud igihaljas kõrreline, nime ei tea. |
No comments:
Post a Comment